Surm, moonutus ja kummitus “poolmees, pooleldi konn”, mis kummitab endiselt Glamise lossi… Kuninganna ema traagiline perekonnalugu paljastas

Nad on riigi üks silmapaistvamaid perekondi, kelle esivanemad ulatuvad üle 700 aasta.

Lahkunud kuninganna ema oli üks neist.

Neile kuulub 14 500 aakrit Šoti mägismaad ja nad on sama lossi hõivanud alates 1372. aastast.

Nad on rikkad, võimsad – ja mis kõige tähtsam, meie praegune kuningas on läbinud nende vereliini. Aga sa ei taha olla üks neist!

Pildil Yorki hertsogi ja leedi Elizabeth Bowes-Lyoni pulmad koos nende pruutneitsitega. Hiljem said neist kuningas George VI ja kuninganna Elizabeth

Yorki hertsoginna koos oma vanemate, Strathmore'i krahvi ja krahvinnaga

Yorki hertsoginna koos oma vanemate, Strathmore’i krahvi ja krahvinnaga

Yorki hertsog ja hertsoginna mesinädalatel 1923. aastal

Yorki hertsog ja hertsoginna mesinädalatel 1923. aastal

Kuninganna ema perekond, vasakult paremale, Jock, Patrick, Lord Strathmore, Michael, Fergus ja Alec

Kuninganna ema perekond, vasakult paremale, Jock, Patrick, Lord Strathmore, Michael, Fergus ja Alec

Sest Strathmore’i krahvide perekonnal näib olevat needus – needus, mis ulatub 200 või enama aasta taha ja mida perekond ei paista murdvat.

Praegune jarl, kuningas Charlesi sugulane, ei pääse perekonna segaduse eest isegi tänapäeval – ta on seksuaalse kallaletungi eest vangi mõistetud ja on praegu teelt väljas, kuna talle on joobes juhtimise eest keelatud.

Tema raske olukord pole tema esivanemate omaga võrreldes midagi.

Näiteks põlvkond kuninganna Elizabethi, hiljem kuninganna ema ümber kannatas kohutavate tragöödiate all.

Tema vanem õde Lady Violet suri 11-aastaselt difteeriasse.

Tema vend Alexander suri 24-aastaselt, tabades kriketipalliga pähe.

Tema järgmine vend hukkus 26-aastaselt Esimeses maailmasõjas. Teine vend Jock suri 40. eluaastate alguses kopsuabstsessi.

Tema vennapoeg John, Glamise meister, hukkus Teises maailmasõjas 31-aastaselt. Tema õetütar leedi Cecilia Bowes-Lyon suri seletamatutel asjaoludel Šveitsis 35-aastaselt.

Ja ometi elas kuninganna ema muretut ja suures osas sündmustevaest elu, olles vaieldamatult edukaim kõigist Briti kuninganna abikaasadest, suri 2002. aastal 101-aastaselt.

Ta pääses Strathmoresi needusest. Paljud ei teinud seda.

Perekonnaandmete kohaselt sündis ja suri samal päeval – 18. oktoobril 1821 – Thomas Lyon-Bowes (perekond muutis hiljem oma perekonnanime), kellest pidi saama 12. krahv.

Kuid legend räägib, et ta ei surnud, vaid lõpetas oma päevad vangistuses Glamise lossi salakambris, kus kunagi elas Macbeth.

“Kui te isegi aimate selle lossi salapärast olemust,” ütles 13. krahv ja kuninganna ema isa Claude külmalt, “oleksite põlvili, tänades Jumalat, et see polnud teie oma.”

Sest Thomas, nii öeldakse, sündis moonutatuna – kohalike sõnul pool mees, pool konn – ja ta tuli ära visata.

Väidetavalt kummitab tema vaim lossis tänapäevani, kui salakamber, milles ta vangistati, müüriti ja kõik kavatsused kadus.

Hiljuti leidsid Bowes-Lyonid end taas perekonnadokumentide võltsimisega seotud skandaali keskpunktist. Kuninganna ema kaks õetütart, Nerissa ja Catherine Bowes-Lyon, sündinud vastavalt 1919. ja 1926. aastal, olid 1963. aasta Burke’s Peerage’is surnud.

Mõlemad olid väga elus, vangistatud Surrey vaimuhaiglasse, kus nad olid olnud viimased kakskümmend aastat.

Saladust avaldades kõnelenud töötajate sõnul ei õppinud neist keegi rääkima. Neid ei külastanud ükski pereliikmed, isegi mitte sünnipäevakaarti, ja kui Nerissa 1986. aastal suri, osalesid matustel ainult haigla töötajad. Tema hauda tähistas vaid plastikust tunnussild.

Vend Jock suri 40-aastaselt kopsuabstsessi

Vend Jock suri 40-aastaselt kopsuabstsessi

Proua Bowes-Lyon, kuninganna ema õde, pildil koos oma kahe vanema lapse Anne (1917–1980) ja Nerissaga (1919–2014).  Nerissa ja teine ​​õde Catherine olid vaimse puudega.  Mõlemast tüdrukust said 1941. aastal Earlswoodi haigla residendid ja neid ei nähtud kunagi avalikult.

Proua Bowes-Lyon, kuninganna ema õde, pildil koos oma kahe vanema lapse Anne (1917–1980) ja Nerissaga (1919–2014). Nerissa ja teine ​​õde Catherine olid vaimse puudega. Mõlemast tüdrukust said 1941. aastal Earlswoodi haigla residendid ja neid ei nähtud kunagi avalikult.

See tekitas avaliku skandaali, kuna kuninganna ema oli sel ajal vaimse puudega inimestele pühendatud heategevusorganisatsiooni Mencupi kuninglik patroon.

Kuid pereliikmed kogunesid ringi, kuulutades, et Nerissast ja Catherine’ist hooliti hästi ja nende sugulased nägid neid sageli.

Ükski õendustöötaja ei suutnud neid väiteid kinnitada.

1959. aastal leiti oma Marylebone’i korterist 40-aastaselt surnuna veel üks kuninganna ema õetütardest, leedi Nancy Blair. Tema abikaasa John Hugo Vickers lõi oma kõrgelt hinnatud kuninganna ema eluloo järgi paar aastat tagasi Iirimaal oma ajud välja.

Ja ikka kuhjus šokeerivaid lugusid. 1960. aastatel oli tema vennapoeg Tim Bowes-Lyon Strathmore’i krahv, kuid tal soovitati Elizabethi valitsusajal Glamise lossis eemale hoida, sest hr Vickersi sõnul oli ta “lootusetu alkohoolik, kes põdes hiljem epilepsiat”.

Royal Earlswoodi haigla, kus Nerissast ja Catherine'ist said elanikud

Royal Earlswoodi haigla, kus Nerissast ja Catherine’ist said elanikud

“Ta veetis suure osa ajast hooldekodudes ja väljas, olles abielus Mary Brennaniga, kes on üks tema hooldusmeeskonnast.”

Paaril sündis tütar, kes suri kopsupõletikku vähem kui kuu pärast sündi, ja häiritud krahvinna Mary võttis 45-aastaselt üledoosi barbituraatidest, järgnedes oma lapsele hauda.

Tema abikaasast sai erak, lahkudes harva Glamise lossist ja ta suri 54-aastaselt.

Strathmore’i perekonna moto on: “Issand, sinusse ma usaldan”.

Mis muudab perekonna ajaloo kuidagi traagilisemaks.

Source link

Add a Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *