Printsess Margareti salajane armusuhe, mis lõppes tragöödiaga
1994. aasta aprillis avaldas ajakiri News of the World kaks sensatsioonilist armastuskirja, mille printsess Margaret kirjutas Robin Douglas-Home’ile, kellega tal veerand sajandit varem oli põgus romaan.
Kirjad olid kirjastajate ja uudisteorganisatsioonide vahel ringelnud alates Douglas-Home’i surmast 1968. aastal. Kui need lõpuks trükis ilmusid, tõrjus Buckinghami palee: “See on vana lugu ja me ei kavatse seda arutada.”
Printsess Margaretil oli õigus kohtusse kaevata ja hüvitist võita, kuid ta otsustas seda mitte teha.
Kes oli siis Robin Douglas-Home? Ta oli väikeaadlik, Elizabeth II neljanda peaministri Sir Alec Douglas-Home’i vennapoeg.
Tema ema, sündinud Margaret Spencer, oli Walesi printsessi Diana vanatädi. Ta oli väga osa Mayfairi ööklubide stseenist ja tundis printsessi palju aastaid.
Tuntud jazzpianistina esines ta mitmes West Endi kohas, sealhulgas Jermyn Streeti restoranis Society. Temal ja Margaretil oli vastastikune armastus Ameerika instrumentalistide ja heliloojate, sealhulgas Jerome Kerni, Cole Porteri ja George Gershwini vastu ning ta viis ta West Side Story’d vaatama.
1950. aastate lõpus oli Douglas-Home’il kirglik romaan Rootsi kuninga Gustaf VI Adolfi lapselapse Margarethaga.
Kui tema ema, lesestunud printsess Sibyl sellest teada sai, käskis ta tütre vihaselt kohtusse tagasi pöörduda ning nii tema kui ka kuningas keeldusid paari palvest abielluda.
Neville Chamberlain koos Robin Douglas-Home’iga Šotimaal Hirsleys
Robinit nähti 1957. aastal oma onu majas külastamas pärast seda, kui ta palus printsess Margareti kätt, kuid ta lükati tagasi.
Printsess Margaretha kadettidena Stockholmi Karlborgi lossi sõjakoolis
Selle asemel abiellus Robin 1959. aastal moemudeli Sandra Pauliga, kes sünnitas 1962. aastal nende poja Sholto. Douglas-Home jätkas oma heategevuslikku tegevust ja 1965. aastal lahutati Sandra abielurikkumise tõttu. (Hiljem abiellus ta tulevase Konservatiivpartei juhi Michael Howardiga.)
1960. aastate keskel hakkasid pinged ilmnema printsess Margareti ja tema abikaasa, Snowdoni krahvi Tony Armstrong-Jonesi abielus. Oma heast välimusest ja kuninglikust staatusest võrgutatuna hakkas ta elama koos naisteklassiga, mida üks biograaf nimetab “diskreetseks, nimetu liiduks”.
Professionaalse fotograafina puudus ta sageli tööülesannete täitmisel, mistõttu oli seda tüüpi kamuflaaži lihtne varjata. Osaliselt oma süü leevendamiseks aitas ta Margaretil luua tema enda armukese, sealhulgas Anthony Burtoni, veinitootja, kes oli paari tütre Sarah Armstrong-Jonesi ristiisa.
1967. aasta alguses lahkus Tony ülesandest Tokyosse. Margaret otsis lohutust Douglas-Home’iga, öeldes talle: “Ma ei tea, mida ma ilma sinuta teeksin”, mis armastusväärse pianisti jaoks oli kõik julgustus, mida ta vajas.
Nad alustasid kuu aega kestnud suhet, mis veedeti Margareti Kensingtoni palee korteris või Robini majas Cromwell Roadil. Nädalavahetusel külastasid nad tema suvilat Meadowbrookis West Chiltingtonis, West Sussexis.
Pärast ühte neist romantilistest nädalavahetustest kirjutas printsess: “Tänan teid teie kodu mugavuse eest, mis andis meelerahu. Täname hoolitsuse ja vaeva eest, et valmistate kõike maitsvat, mis taastab inimese südame.
Irooniline, kuid julgustades oma naist koos teiste meestega õnne leidma, muutub Tony naise iga suhte peale armukadedaks.
See osutus printsessi pingeks ja tema arst soovitas tal konsulteerida King Edward VII haiglaga Marylebone’is, Lääne-Londonis.
Pärast printsessi käe tagasilükkamist abiellus Douglas-Home 1959. aastal modelli Sandra Pauliga.
Robin Douglas-Home jätkas oma heategevuslikku tegevust ja 1965. aastal lahutati Sandra abielurikkumise tõttu.
Pinged hakkasid ilmnema printsess Margareti ja tema abikaasa, Earl of Snowdoni pulmas, keda mõlemat nähti 1965. aastal filmi “Rebitud kardinad” võttel Paul Newmaniga vestlemas.
See foto Margaretist tehti West Chiltingtoni suvilas ja selle tegi Robin Douglas-Home, kes on andekas amatöörfotograaf.
Šoti aristokraat Robin Douglas-Home armus printsessi sügavalt ja paar vahetas armastuskirju
Kui ajakirjanduses levisid kuulujutud printsessi romantikast ja kehvast tervisest, spekuleeriti Snowdoni abielu olevat kividega. Kuninglik lahutus ei tulnud sel ajal kõne alla ning Margaret ja Tony otsustasid asjad korda ajada.
Paar pidas New Yorgis kaamerate jaoks väga avaliku kokkutuleku, enne kui suundusid teisele mesinädalale Bahama saartele.
Millalgi enne või pärast reisi üle Atlandi, helistas Margaret Douglas-Home’ile, et nad ei saa enam üksi kohtuda ning et naine on otsustanud oma abikaasa ja laste huvides oma abielu kallal töötada.
Just siis kirjutas ta teise kirja – sisuliselt hüvastijätukirja. “Meie armastusel,” kirjutas ta, “on värske rohu ja liiliate kirglik lõhn.”
“Väga paljudel inimestel pole õnne tunda sellist armastust. Mul on väga hea meel, et see minuga juhtus. Kas ma saan sind kaugelt õnnelikuks teha? Ma arvan, et saame seda teha, kui oleme teiste jaoks olemas.
“Luba, et te ei anna kunagi alla, julgustate mind abielu õnnestuma ja ma proovin ühel päeval teie juurde tagasi tulla, kui mul on hea ja turvaline võimalus.”
Printsess Margaret jõi Robin Douglas-Home’i maamaja elutoas West Chiltingtonis, West Sussexis 1967. aastal
See printsess Margareti foto on võetud Robin Douglas-Home’i perekonnaalbumist
Sandra Douglas-Home koos oma poja Alexanderiga osalemas novembris 1968 Piccadilly St James’s Churchis enesetapu sooritanud eksabikaasa mälestusteenistusel
‘Ma ei julge hetkel. Sa oled hea ja lojaalne, mõtle, et olen, mida iganes ma teen või ütlen.
Kirjale on alla kirjutatud “Kogu mu armastus, mu kallis. M’.
Printsess ei naasnud kunagi oma väljavalitu juurde ning Robini elu läks depressiooni, alkoholismi ja hasartmänguvõlgade tõttu kontrolli alt välja. 15. oktoobril 1968 sooritas ta enesetapu Meadowbrookis, kus nad nautisid oma salajast kohtumist.
Margaret einestas Kensingtoni palees peresõbra James Cousiniga, kui telebülletäänis mainiti enesetappu. Ta meenutab, et Margaret ei löönud kordagi silma, kuigi järgmisel päeval jäi ta koosolekul ebatavaliselt uniseks. Nõod arvasid, et ta oli terve öö nutnud.
Margaret hoidis alati oma suhet Robin Douglas-Home’iga puhtalt platooniliselt. Nende suhet hoiti saladuses, kuid pärast tema kirjade avaldamist 30 aastat tagasi ei ole kahtlustki tema tunnete intensiivsuses mehe vastu, kes aitas tal taastada enesekindluse ja enesekindluse, kui ta seda kõige rohkem vajas.