Taani kuninganna Margrethe (84) lubati haiglast pärast kukkumist, mis vigastas tema kaela ja murdis käeluumu.

Taani kuninganna Margrethe lubati väidetavalt täna koju minna, kuna ta oli haiglasse viidud pärast selle nädala alguses kukkumist.

84-aastane kuninganna, kes tegi jaanuaris šokeeriva otsuse troonist loobuda, et lubada oma pojal enda järeltulijaks saada, kukkus selle nädala alguses Fredensborgi lossis viibides kokku.

Taani väljaande DR andmetel ütles Taani kuningapalee täna avaldatud ametlik avaldus, milles värskendati kuninganna seisundit, kuid naine vabastati, kuid vigastas kukkumisel kaelalüli ja vasaku käe luumurdu.

Taani kuninganna Margrethe lasti pärast Fredensborgi lossis kukkumist haiglast välja, kuid sai kaela ja vasaku käe vigastusi, teatas palee reedel. Teda pildistati eelmisel nädalal Kopenhaagenis Karen Blixeni muuseumis

Avalduses seisis: “Kuninganna Margrethe’il läheb hästi, kuid ta jääb pikendatud haiguslehel.”

On arusaadav, et kõik kavandatud avalikud kihlused on nüüd tühistatud, kuna kuninglik pere toibub õnnetusest ja kuninganna peab kandma kaelatuge, et aidata oma selgroolülidel paraneda.

Margrethe kahe poja vanem kuningas Frederik (55) rääkis neljapäeval avalikult pärast uudist, et tema ema on haiglasse viidud.

Ajakirjanikega vesteldes paljastas ta, et oli rääkinud oma emaga ja oli kindel, et on “heades kätes”.

Kuningas Frederik (vasakul) ütles Taani pealinna raekojas ajakirjanikele, et tema ema on “heades kätes”

Ta on stabiilses seisundis, kuid jääb haiglasse jälgimiseks, öeldakse palee avalduses. Teda pildistati eelmisel nädalal Kopenhaagenis Karen Blixeni muuseumis

Ta lisas: “Me võtame seda päevast päeva. Arstid otsustavad.

Kuningas kõneles, kui ta saabus Taani pealinna raekoja juurde, et osaleda Kopenhaageni kuningliku kabelikoori 100. aastapäeva tähistamisel.

Kuninganna Elizabethi kolmas nõbu Margrethe pidi täna osalema Århusi ülikoolis üritusel, kuid on nüüd selle katkestanud.

Tema Majesteeti, kes on tuntud oma ahelsuitsetamise ja taksikoerte armastamise poolest, nähti viimati esmaspäeval, kui ta osales Karen Blixeni muuseumis 2024. aasta Rangstedlundi auhinnal.

Taani kuninganna (paremal) järglaseks on tema vanim poeg Frederik (keskel) koos Austraalias sündinud naise Maryga.

Vaatamata sellele, et kuningas astus eelmisel aastal oma aastavahetuse kõnes tagasi, on kuningas endiselt aktiivne ja täidab koos pojaga kuninglikke ülesandeid.

Fredensbergi loss Hollandi Zeelandi saarel on kuningliku perekonna maakoht, kus nad suvitavad.

Margrethe šokeeris rahvast, teatades oma tagasiastumisest vana-aastaõhtu otsesaates.

Vaid 14 päeva hiljem loobus 52 aastat valitsenud Margrethe riiginõukogu koosolekul troonist ja tema poeg Frederik krooniti Taani kuningaks.

Ta ütles, et üheks põhjuseks, miks ta otsustas troonist loobuda, olid tema terviseprobleemid ja lisas, et talle tehti 2023. aasta veebruaris seljaoperatsioon.

Ta ütles: “See läks hästi, tänu kvalifitseeritud tervishoiutöötajatele, kes minu eest hoolitsesid. Muidugi on operatsioon tekitanud mõtteid tuleviku üle – kas on aeg vastutus järgmisele põlvkonnale üle anda.’

Teda tuntakse endiselt Tema Majesteedi Kuninganna Margrethena ja ta võib täita regendina, kui kuningas Frederik, kuninganna Mary ja kroonprints Christian on välismaal, haiged või puhkusel.

Kuninganna Margrethe on kujutatud naeratamas, kui rahvahulk koguneb vaatama tema teekonda uue prints Henriku kooli avamiseks

Taani endine kuninganna Margrethe naeratab 21. jaanuaril jumalateenistusele saabudes Århusi katedraali pinkides inimestele

Vaid nädal pärast kroonist loobumist saatis kuninglik pere oma poja kuningas Frederiku ja tema naise kuninganna Maryga spetsiaalsele jumalateenistusele Århusi katedraalis.

Taanis on ametlik võim valitud parlamendil ja selle valitsusel. Kuningas peaks jääma parteipoliitikast kõrgemale, esindades rahvust traditsiooniliste ülesannetega, mis ulatuvad riigivisiitidest rahvuspäeva tähistamiseni.

1940. aastal sündinud Margrethe on kogu elu nautinud laialdast toetust taanlastelt, kes imetlevad tema taktitundelist ja loomingulist isiksust, kusjuures peaminister on teda varem nimetanud “Taani sümboliks”.

Kuningas jõudis uudistesse 2022. aastal, kui kaotas oma noorima poja prints Joachimi neljalt lapselt kuninglikud tiitlid.

Ta nautis lähedasi suhteid oma kolmanda nõbu, kuninganna Elizabeth II-ga, kes mõlemad põlvnesid kuninganna Victoriast. Ta suhtles aastakümnete jooksul mitmel riigivisiidil teineteise riikides – viimati aastal 2000, kui Margrethe võeti vastu Windsoris.

Kuue jala pikkune Margrethe on Taani üks populaarsemaid avaliku elu tegelasi. Ta kõndis sageli Kopenhaageni tänavatel praktiliselt kutsumata ja pälvis Denise imetluse oma soojade kommete ning keeleteadlase ja disaineri annete tõttu.

Innukas suusataja kuulus printsessina Taani naiste õhuväe üksusesse, käis judokursustel ja pani lumes vastupidavust proovile.

Oma aastavahetuse saates ütles kuninganna Margrethe II: “Ma otsustasin, et nüüd on õige aeg. 14. jaanuaril 2024, 52 aastat pärast seda, kui sain oma armastatud isa järglaseks, astun Taani kuninganna kohalt tagasi.

Ta on ahelsuitsetaja ja nii “tavaline”, et teeb sisseoste supermarketites, kuid Taani kuninganna Margrethe on ka Euroopa kõige kauem ametis olnud riigipea. Ülal: Queen Enlightened 1997 (vasakul); ja osalemine jaanuaris iga-aastasel uusaastaõhtusöögil Christian VII palees Kopenhaagenis Amalienborgis.

Margrethe II oli Taani kuninga Frederik IX kolmest tütrest vanim ja tõusis troonile 1972. aastal.

2011. aastal kohtus ta 70-aastasena Lõuna-Afganistanis Taani sõduritega, kes kandsid sõjaväe kombinesooni.

Kuningana läbis ta riiki risti-rästi ja külastas regulaarselt Gröönimaad ja Fääri saari, kahte pooliseseisvat territooriumi, mis on osa Taani kuningriigist, ning teda kohtas kõikjal rõõmustav rahvahulk.

Taanis on Euroopa vanim valitsev monarhia, mis ulatub viikingite kuninga Gorm Vanani, kes suri 958. aastal. Kuigi Margrethe on riigipea, keelab Taani põhiseadus rangelt tal osaleda parteipoliitikas.

Margrethe nädal pärast Natsi-Saksamaa tungimist Taani. See amet tähendas, et väikesest printsessist sai taanlaste jaoks lootuse sümbol.

Ta astus troonile 15. jaanuaril 1972 pärast isa surma.

Kuid kuigi ta oli tema vanim laps, sai ta pärimise alles 1953. aastal, mil Taani põhiseadust muudeti, et võimaldada naistel trooni pärida.

See järgnes referendumile, kus enam kui 85 protsenti osalejatest hääletas naiste pärimise poolt.

Ta abiellus 1967. aastal prantslase Henri Marie Jean André de Laborde de Monpaget’ga, hiljem tuntud kui prints Henrik. Neil oli kaks poega, prints Frederik ja prints Joachim.

Vaatamata 50 aastat kestnud abielu nautimisele kimbutasid tema suhet Henrikuga vaidlused. Henrik šokeeris taanlasi, öeldes, et tundis, et naine lükkas ta enda koju.

Prints Henrik suri 2018. aastal 83-aastaselt.

Päeval, mil ta kuningaks sai, ilmus ta Taanis Christiansborgi palee rõdule ja tõotas oma lojaalsust rahvale.

Source link