Ajalugu on ümbritsetud sellega, kuidas Taani kuninganna Margrethe valis oma 20-minutiliseks pulmatseremooniaks oma prantslasest kallimaga peene kleidi – pärast seda, kui ta muutis oma nime, et kõlada taanipärasemalt.

10. juunil 1967 abiellus Taani printsess Margrethe Kopenhaagenis Holmeni kirikus 20-minutilisel tseremoonial oma prantslasest kallimaga.

1960. aastate alguses Londoni Majanduskoolis politoloogiat õppides kohtus tulevane kuninganna diplomaat Henri de Laborde de Monpage’iga.

Paar hakkas kurameerima ja teatas oma kihlusest 1966. aasta oktoobris.

Henri, kes pidi oma nime muutma Henrikuks, et kõlada taanipärasemalt, pakkus välja rabava Van Cleef & Arpelsi sõrmuse “Moi et twi”, millel on kaks teemanti, millest kumbki on kuuekaraadist.

See stiil muutus eriti populaarseks 19. sajandil pärast seda, kui Napoleon kinkis Margrethe esivanemale Josephine’ile sarnase teemandi ja safiiriga sõrmusekomplekti.

Margareti ja Henriku kiire pulmatseremoonia oli ilmselt signaal, et hädad on tulemas.

Paari liit oli kohati tormiline, ühel hetkel lahkus Henrik pärast tüli naisega mitmeks nädalaks kodumaalt.

Ta rõhutas, et ei soovi, et teda Margareti kõrvale maetaks, kuna tema sekretär ütles, et see otsus oli “loomulik tagajärg, kui ta ei kohtle oma naist võrdsena”.

Tema soove austati, kui ta suri ja tema tuhk puistati Taani vetesse ja Fredensbergi palee aedadesse.

Margrethe abiellus 1967. aastal Kopenhaagenis Holmeni kirikus Prantsuse diplomaadi Henri de Laborde de Monpezaga.

Henry pidi tooma palju ohvreid, et abielluda tulevase Taani kuningaga.

Lisaks nimevahetusele pöördus ta katoliiklusest luterlusse ja loobus unistusest diplomaatilise karjääri tegemisest.

Saabus Holmeni kirikusse oma isa, kuningas Frederik IX käe all, oli Margrethe elegantsi pilt elevandiluust siidist kleidis, mille kujundas tema ema lemmikkuturient Jørgen Bender.

Evangeel-luterliku jumalateenistuse viisid läbi Aalborgi piiskop Eric Jensen ja kuningakoja kaplan.

Perekonna traditsioonidele austust avaldades oli Margrethe kleidil kandiline kaelus ja kontrastne pihik, mis oli valmistatud tema surnud vanaemalt, Connaughti printsess Margaret’ilt päritud pitsist.

Disainis oli ka dramaatiline 20-jalane rong, mis pakkus pruudi õrnale loorile vapustavat tausta.

Iiri pitsloori, mis oli talle “midagi laenatud”, kandis varem tema surnud vanaema, printsess Margaret of Connaught oma pulmadeks Rootsi prints Gustaf Adolfiga 1905. aastal Windsori lossis.

Henry pakkus välja Van Cleef & Arpelsi sõrmuse “Moi et Two”, millel oli kaks teemanti, millest kumbki on kuue karaati mõõtmetega.

Saabus Holmeni kirikusse, hoides oma isa, kuningas Frederick IX kätt, oli Margrethe elegantsi pilt.

Printsess kandis kuuemeetrise rongiga Taani kulleri Jørgen Benderi elevandiluust siidist kleiti.

Margrethe iiri pitsloori kandis varem tema surnud vanaema, Connaughti printsess Margaret oma pulmadeks Rootsi prints Gustaf Adolfiga 1905. aastal Windsori lossis.

Pruut demonstreeris veel üht silmatorkavat aksessuaari, millel olid sidemed oma surnud vanaemaga: Egiptuse Khedive tiaara.

Selle särava peaehte kinkis Khedive Margaretile 1905. aastal pulmakingiks.

Seda kandsid 1964. aastal pruudidiadeemina Margrethe noorem õde kuninganna Anne-Marie ning hiljem ka kuninganna Ingridi tütred ja tütretütred.

Margrethe, kes on varalahkunud kuninganna Elizabeth II kolmas nõbu, kandis samuti teemandist karikakrast prossi – suurt teemantidega ehtekomplekti.

Selle laenas kadunud Rootsi kuninganna Ingrid, kes sai prossi oma isalt, Rootsi kuningalt Gustaf VI Adolfilt, ja kandis seda oma pulmapäeval 1935. aastal.

Fredensborgi lossi kogunesid pulma tähistama nii Taani kuninglik perekond kui ka kuninglikud liikmed teistest riikidest.

Pärast tseremooniat suundus paar Fredensbergi paleesse ja lehvitas rõdult heasoovijatele.

Noorpaar ühines rõdul oma rõõmsate vanematega

Foto Hollandi kuninglikust perekonnast prints Frederiku ja Mary Donaldsoni pulmapäeval 2004. aastal

Paari liit oli kohati tormiline, ühel hetkel lahkus Henrik pärast tüli naisega mitmeks nädalaks kodumaalt. Ülal: paar 2002. aastal

Aastakümneid hiljem, 2000. aastal kinkis Ingrid juveeli jäädavalt Margrethele, kes kandis seda mitmel silmapaistval esinemisel, sealhulgas aastavahetuse kõnes, milles ta teatas troonist loobumisest.

Margrethe täiendas oma pruudi välimust paari teemandist ja pärlitest kõrvarõngastega, mis on abikaasa kingitus.

Pärast tseremooniat sõitsid kroonprintsess Margrethe ja prints Henrik lahtisel vankril Kopenhaageni tänavatel, lehvitades marsruudil olevatele heasoovidele.

Peagi jõudis paar Fredensbergi paleesse, kus kuningas Frederik ja kuninganna Ingrid korraldasid nende auks uhke vastuvõtu.

Prints Henrik nimetas oma pulmakõnes oma pruuti “Kauneimaks lilleks Taani rohelises aias”.

Paaril oli kaks poega, 1968. aastal sündinud Friedrich ja 1969. aastal sündinud Joachim.

Margrethe järgnes oma isale, kuningas Frederik IX-le, pärast tema surma 1972. aasta jaanuaris, saades uue pärimisseaduse alusel esimeseks naissoost Taani suverääniks.

Jaanuaris, pärast 52 aastat troonil istumist, otsustas ta Fredericki kasuks troonist loobuda.

Source link